Abielul pole juba ammu enam moraalse kohustuse tähendust, seda ka mitte puhul, kui sündimas on laps. Puust ja punane näide on «Tõehetke» saatest viisteist minutit kuulsust kogunud Lilit Kaaret, kes rasedaks jäädes pidi bravuurika ämma pealekäimisel elukaaslase Veigoga rutakalt abieluranda sõudma.

Mida see ämm küll mõelda võis? Et abielu on peavalutablett, mis hetke pärast mure leevendab? Vale. Pelgalt abielu pole ju see, mis suudaks lapsele pakkuda täisväärtuslikku elukeskkonda. Lapse kindluseks on eelkõige turvalised vanemad. Järeltulijate rahu ei tohiks häirida pidevalt nuttev emme ja üle maja möirgav issi. Pisikestesse külvab see vaid hirmu ja tulevikuks segaseid tundeid. Praeguseks on Veigo ja Lilit oma abielu lahutanud ning nad on tunduvalt õnnelikumad, puhanumad ja värskemad kui varem.

Nad mõlemad mõistsid, et elus ei pea tormama, kõik ilus võib tulla ka hiljem. Ja eks abielu olegi nagu omamoodi mäetipp, kuhu jõudmiseks tuleb varuda aega. Abielluge ikka oma südame järgi ja saatke pikka süldilauda ihkavad sugulased seenele. Pulmad on eelkõige teile endile!

 

 

Kommenteeri artiklit